Müüsin raamatuid kokku seitse suve aastatel 2002-2008. Minu jaoks oli Southawestern Advantage kindlasti rohkem kui lihtsalt üks suvetöö või praktika. Tänu oma müügitulemustele võitsin näiteks igal suvel auhinnareisi Sizzler (selle raames käisime Gambias, Egiptuses, Tenerifel, Gran Canarial), tiimi juhendamise eest sain reisi Turks and Caicosele ja Hawaiile. Minu abikaasa müüs samuti 4 suve raamatuid ja tegelikult saimegi tuttavaks auhinnareisil Tenerifel ja abiellusime Hawaiil. Tänaseks on meil peres kaks poega ja tütar ja oleme tänu SWA-le saanud reisida perega kõikjal üle maailma.

SWA aitas mul alguse panna ka investeerimisele, sest vähemalt poole teenistusest panin kõrvale. See oli tegelikult ka üks peamisi põhjuseid, miks ma tudengina otsustasin programmis osaleda ja loobuda oma tööst PwC-s. Teadsin, et tahan tegeleda investeerimisega ja saavutada juba enne 30. eluaastat finantsiline vabadus. SWA oli kapitali kogumiseks ideaalne võimalus – tudengitel on 100% tulemustasu ja kui Sa oled teistest parem, siis ka teenid teistest rohkem. Kuigi suvi oli väga raske ja väljakutsuv, siis saavutasin juba esimesel suvel häid tulemusi ja sealt teenitud raha oli minu algkapital, mis tänaseks on aidanud mul investeerida nii kortermajadesse, aktsiatesse kui ka laenuportfelli. Tagantjärele mõeldes polnud kapital siiski peamine kasutegur (raha on võimalik ju mujal ka teenida!), nüüd hindan ma kõige rohkem hoopis suvedest saadud sõprussuhteid ja tutvusvõrgustikku. Näiteks ongi kõik minu peamised äripartnerid ja lähimad sõbrad pärit ühistest raamatumüügisuvedest.

Miks ma juba 17 aastat SWA noortega töötan? Mulle endale meeldib SWA tööd võrrelda õpetaja ametiga (mu ema ja isa on mõlemad õpetajad). Ainult kolme olulise eelisega võrreldes tavakooli õpetajaga. Esiteks see, et minu juhendatavad on motiveeritud, tahavad ise arendeda ja ma ei pea juhendama inimesi, kes tegelikult siin programmis olla ei taha.

Ma ütleks, et SWA inimesed motiveerivad vahest isegi mind. Teiseks rahaline pool. Kõik teame, et õpetajana just liiga lihtne rahalist vabadust saavutada pole. Rääkimata miljonäriks saamisest. Mina teenisin juba esimesel suvel oma ema aastapalga. Hiljem, kui juhendasin juba kümneid tudengeid, oli mul võimalik teenida ka juhtimistasu ja saada ettevõtte osanikuks. Kolmas suur eelis on ajaline vabadus. Ma saan ise valida oma töögraafiku ja mahutada sinna sisse rattamatkad, puhkused perega ja ka lihtsalt aega lugemiseks. Mulle meeldib!

Soovitan SWA programmis osaleda kõigil noortel, kellel on oma tuleviku osas suured plaanid ja kes ei karda ennast proovile panna. Nagu ütles minu müügijuht Chris: "See suvi saab olema Sinu senise elu kõige raskem, aga samas ka kõige ägedam!" Ja nii oligi! Kaotada ei ole midagi, kõige hullemal juhul saad korraliku õppetunni ja kogemused kogu eluks. Parimal juhul aga finantsvabaduse ja ägeda karjäärivõimaluse. Kui tiivad kannavad, siis soovitaksin

mõelda tõsiselt meie 5 aasta programmile – keskmine tudeng teenib 5 aastaga enam kui 100 000 dollarit, teeb investeerimiseks OÜ, võidab mitmeid auhinnareise ja saab ise olla mentoriks 5-10 tudengile. Rääkimata koolitustest, uutest sõpradest ja enesearengust.

7 aastat tagasi sain ma kõne, milles kutsuti kuulama võimalust minna suvetöö raames USA-sse. Plaanis oli üks äge suvi, et raha teenida, elukogemust koguda, enesekindlust juurde saada ja reisida.

Ilmselt ei tea mitte ükski 19-aastane, mis on see põnev valdkond, millega ta peale kooli lõpetamist edasi tahab tegeleda. Sama juhtus ka minuga – otsustasin astuda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, õppima optomeetriat. Rakenduskõrgkoolis õppides sai kindlasti palju praktilisi kogemusi, kuid edasiseks eluks vajaliku kogemuse sain hoopis 4 aasta jooksul Southwesternis.

10 olulisemat õppetundi, mida sain suveprogrammist:


1. „Hard work always pays off"

Sain aru, et edu saavutamiseks ei pea olema sündinud talendina, vaid tuleb vaeva näha. Need aastad õpetasid kannatlikkust ja järjepidevust ning tõestasid, et professionaalsuse saavutamiseks tuleb panna töö alla lihtsalt konkreetne arv tunde.


2. Aja planeerimine

Ühelt poolt meeldis mulle suvedel see, et Sul oli üks konkreetne fookus – minna ja koputada järgmisele uksele. Tegelikkuses on suves ja ka ettevalmistuses nii palju muud. Vajadus paigutada ühte nädalasse õpingud, trennid, suveprogrammiks ettevalmistus (nii enda kui kaasatud tudengite), pere, sõbrad, isiklik eraelu jne. Tänaseni meeldib mulle enne uue nädala algust pühapäeval võtta ette kalender ning hakata seda nagu puslet kokku panema. Alustades suurematest ja olulisematest asjadest ja sealt juba paika panna nädala kohustused ja muud plaanid. Selline planeerimine annab võimaluse keskenduda tegutsemisele, mitte muretseda, millal ma need tegevused tehtud saan.


3. Sa oled ennast ümbritseva viie inimese keskmine

Mida aeg edasi, seda enam saan ma aru, et minu harjumused, väärtused ja uskumused on mõjutatud nendest inimestest, kellega ma ümbritsetud olen. Hindan täna väga, et minu ümber on inspireerivad, töökad, julged, positiivsed, ambitsioonikad ja toetavad inimesed. Selliselt loodud keskkonnas on kõvasti lihtsam pingutada ning sellest kujuneb justkui standard, et näha vaeva ja võttagi ette pisut pöörasemaid väljakutseid.


4. „Accountability"

Tänu Southwesternile olen ma võtnud ette erinevaid hullumeelseid spordivõistluseid ja väljakutseid, nagu näiteks Võhandu aerutamismaraton, triatlonid, ekstreemjooksud- ja orienteerumisvõistlused, maratonid ja ka tööalased väljakutsed, millega ma enne poleks julgenud rinda pista. Neil aastatel puutusin ma vist esmakordselt kokku nii ambitsioonikate ja julgete inimestega, kelle tõttu tekkis ka endal tunne, et neis hullustes tuleks kaasa lüüa. Samuti olen leidnud palju mõttekaaslasi, kellega koos oleme muutnud harjumusi (varajased ärkamised, treeningute arv nädalas, toitumine, lugemine jne). Lihtsam on võtta vastu muudatusi, kui tunned, et keegi teine Sinuga koos pingutab.


5. „Earn, learn, service"

See on üks fraas, mis on minu karjäärialaseid valikuid tänaseni palju mõjutanud. Üks minu müügijuhidest tõi välja, et ideaalne töö on see, kus Sa õpid ja arened, Sinu töö tulemusena muutub kellegi elu paremaks ning Sinu tööd tunnustatakse.


6. Eesmärkide seadmine

Suure eesmärgi seadmine võib olla hirmutav ja ebarealistlik, aga murdes see lahti pisikestest vahe-eesmärkideks ja väikesteks võitudeks, annab see võimaluse keskenduda protsessile ning ka nautida seda. Midagi suurt ei toimu üle öö ning ilma plaanita suuri tegusid ei tehtagi. Eesmärke ja soove kirja pannes hoiad end ise järjel ning saad analüüsida oma arengut.


7. Tänulikkus

Oskus pöörata tähelepanu väikestele muutustele ja justkui iseenesest mõistetavale olemasolevale. Hindamatu.


8. Julgus/enesekindlus

Ma olen alati uskunud, et minus on piisavalt südikust ja pealehakkamist olnud, aga tunnistan, et minu jaoks oli iga uksele koputus väljaspool mugavustsooni. Aga ma tegin seda, sest ma olin endale lubanud seda teha ning tundsin, kuidas peale igat müügiolukorda sain juurde kindlustunnet. Et see, mida ma teen, on oluline ning see, kuidas ma seda teen, läheb järjest paremaks.


9. Probleemide lahendamine

Nii suvel kui ka täna igapäevaelus tuleb ette hunnik probleeme. Mõlemal puhul on mul võimalus otsustada, kas lasen sellel oma päeva ära rikkuda või näen selles õppetundi ja väljakutset. Hiljem olukorda analüüsides meenuvad suuremate probleemide lahendamised pigem ägedate väljakutsetena ning oluliste arenguetappidena.


10. Usaldus

Oskus lasta lahti olukordadest, millest aru ei saa või mida ei saa kontrollida. Usaldada protsessi ning keskenduda positiivsele.


Täna olen ma ühes roheenergia tehnoloogiaettevõttes (Skeleton Technologies) värbamisjuht, vastutades värbamisprojektide täieliku läbiviimise eest – seal hulgas kandidaatide sihtotsing, intervjueerimine, värbamisprotsessi toetamine, kuni kandidaadi lepingu allkirjastamiseni välja. Southwesterni kogemus andis mulle hea ettevalmistuse – arendas professionaalset suhtlemisoskust, õpetas eesmärke seadma; meenutas, et edu saavutamiseks on vaja tööd teha ning järjepidevus on kõige alus.

Oma igapäevatöös näen väga palju erinevaid inimesi – spetsialistidest tippjuhtideni, samuti valdkondadest nii IT-, kui ka müügi-, turunduse-, finants- ja ehitusvaldkondade inimesi. Ei ole oluline, mis rolliga tegu on, kõigil neil on oma töös vaja head suhtlemisoskust, et olla hea meeskonnaliige, isegi kui ei ole alluvaid.

Värbamisprotsessides paistad Sa teistest kandidaatidest eredamalt välja, kui oled töökas, hea tiimiliige, arvestav, initsiatiivikas, valmis arendustegevustes kaasa mõtlema ja lööma, hoolid oma kolleegidest ning võtad kontorisse kaasa hea tuju.

Iga programmi läbinud tudeng saab väga erineva kogemuse oma suvedest ja kindlasti ei väida ma, et kõikidel see edukalt lõpetada õnnestub. Tegemist on tõeliselt väljakutsuva ja raske kogemusega, aga võimalus läbi selle õppida ja areneda inimesena on hindamatu. Ka see raha, mis seal aastate jooksul teenitud sai, on ammu kadunud, aga need sõbrad kogu eluks, kellega koos reisida ja ideid genereerida ning need kontaktid, mis on kasuks nii tööalaselt kui eraelus, on väga heaks nurgakiviks kõigis tegemistes.

Minna Southwesterni kaudu suvetööle oli ilmselt kõige raskem otsus elus. Nii mõnigi A4 sai plusse-miinuseid täis kritseldatud ja unetu öö lakke vaadates mööda saadetud – kas ma saan hakkama?

Olen tänulik, et leidsin endas enam kui 12 aastat tagasi väga noore inimesena meelekindlust selle otsuse tegemiseks. Edasi läks kõik kiirelt – müügikoolitused, väljakutsuvad suved, palju toredaid perekondi, uued sõbrad, Sizzler, meeskonna värbamine ja juhtimine jpm. Eelkõige aga õppetunniga, et kõik on võimalik kui kõvasti pingutada ning sinna hing panna.

Tänasel päeval kasutan raamatumüügist õpitut iga päev ettevõtjana ning edu saavutamiseks muudes eluvaldkondades. Ei kujuta end ette tegemas seda ilma SW suvekogemuseta, kuid see kõik oleks võinud ka olemata olla, kui poleks suutnud end õigel ajal kokku võtta.

Kui juba suudad teha otsuse liituda Southwesterniga, siis julged ka edaspidi teha raskena tunduvaid otsuseid. Sest otsustades mida teha julged, otsustad tegelikult kes Sa oled!

Kui ma 2005. aastal esimest korda Helsingis USA-sse lendavale lennukile astusin ei olnud mul aimugi, kuidas minu elu muutuma hakkab. Esimesele suvele järgnes veel kuus töist, arendavat, põnevat, väljakutsuvat ja samas lõbusat suve.

Küsid, et mida õppisin? Enesedistsipliini, kiiresti otsuste tegemist, hambad ristis asjade ära tegemist, ausust iseenese vastu. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka inimeste tundma õppimist, meeskonnatööd, juhtimiskogemust ja läbirääkimisoskusi. Müügitöö tundub vaid lihtsalt müük, kuid tegelikult annab Southwestern Advantage programmi läbinud noorele inimesele juurde lisaks müügioskusele palju muid eluks vajalikke oskusi. Kõiki neid oskusi on mul läinud vaja oma töökohal ülikooli turundusmeeskonnas ja vastutava isikuna järelkasvu projektide eest.

Väikese lapse ema, elukaaslase ja aktiivselt töötava inimesena pean end tihti motiveerima teatud tegevusi tegema, et jõuda soovitud tulemusteni. Osates näha aga suuremat pilti ning kaugemat eesmärki on seda märksa lihtsam teha. Eesmärkide seadmine ja nende poole pürgimine (tõelised eesmärgid on väljakutsuvad) on kindlasti programmi läbinud noore äratuntavad jooned. Lisaks olles näinud 7 suve jooksul ca 21 000 perekonda, tekkis ka endal hea pilt, milline ema soovin oma lastele olla ja milline naine oma mehele. Mitmeid nähtud põhimõtteid kasutan täna tihti oma igapäevaelus.

Kokkuvõtvalt ütleks, et oskus müüa on see, mis meid elus edasi viib ja kindlasti on igal noorel Southwestern Advantage'í programmist midagi õppida. Olgu selleks soov areneda kui isiksus, näha maailma, õppida keelt või hoopis teenida nelja kuuga palju raha. If there is a will there is always a way!

Southwesterni suvesid on mul kokku viis - kolmel aastal käisin raamatuid müümas USAs ja kahel Kanadas. Mind oli korduvalt kutsutud infotundi, aga olin ära öelnud, sest arvasin, et see pole minu jaoks. Kõik muutus 2010. aastal, kui läksin 11 kuuks Eesti Kaitseväkke ja mu elukaaslane otsustas raamatuid müüma minna, et aeg kiiremini mööda läheks. Kui ta septembri lõpus Eestisse parima uue raamatumüüja tiitli ja umbes 20 000 USD tšekiga naases, mõtlesin, et kui tema sellega hakkama saab, saan ka mina. Nii hakkasingi kaitseväes olles valmistuma oma esimeseks Ameerika suveks. Nädalavahetustel, kui pääsesin linnaloale, võtsin elukaaslasega uut materjali edasi ning tagasi kaitseväes olles harjutasin oma salestalk'i metsas puude või lehmadega. Mingil imekombel õnnestus mul isegi ühel suurel kohtumisel käia, kus kõik teised esmakordsed müüjad tarkust omandasid. Kuna eesmärk ja tahe oli suur, läks mul enam-vähem hästi, jäin esimese aasta Eesti raamatumüüjate seas neljandaks.

Vaatamata sellele, et suures pildis on kogu müügiprotsess ja töö sama, oli iga järgnev suvi erinev. Kui esimesel aastal oli peamine rõhk sellel, et saada müügiprotsess natukenegi selgeks ja õppida ära tööharjumused, siis järgmistel suvedel sain õppida seda, kuidas valmistada ette teisi inimesi, et neil hästi läheks ja juhtida väikest müügiorganisatsiooni. Lisaks sellele olid geograafilised töökohad erinevad. Kui esimene suvi viis mind Washingtoni osariiki, siis teine suvi oli Montanas ja Wyomingus, kolmas Oklahomas ja Texases, neljas suvi British Columbias ja viimane viies suvi New Brunswickis. Ühes kohas oli rohkem mehhiklasi, teises rohkem redneck'e, kolmandas native american'e. Mõnes kohas oli rohkem lihttöölisi, mõnes teises oli rohkem naftaväljade töötajaid, kolmandas kohas rohkem kõrgemalt harituid spetsiifiliste tööde tegijaid. See tähendas, et pidin õppima ära, kuidas erinevates tingimustes erinevatele inimestele selgeks teha, miks see, mida müün, on neile parim. Mina teadsin, et need raamatud on ägedad, nüüd oli vaja see lihtsalt neile selgeks teha.

Lisaks müügioskusele paranes mu inglise keel ja suhtlemisoskus, õppisin olema iseseisvam ja hakkama saama mis iganes tingimustes. Raamatumüügisuvi on lihtsalt midagi sellist, mis viskab mugavustsoonist välja ja paneb tegutsema. Seda oleks saanud ilmselt ka Eestist, aga mitte nii kiiresti ja kontsentreeritult. Nüüd, igapäevaselt fotograafina töötades, leian end ikka aeg-ajalt mõtlemas Southwesterni suvedele. Nii nagu raamatumüüjana, olen ka fotograafina iseenda ülemus ja pean igapäevaselt leidma üles iseenda parima versiooni. Southwesternis õpitud tööharjumused ning oskus märgata keerulistes olukordades oma negatiivseid mõtteid ja neid positiivseiks muuta, on mind sellel teel palju aidanud. Igapäevaselt on Southwesterni suvedest kasu ka klientidega suhtlemisel ja problemsolving'ul, sest nagu iga raamatumüügisuvi ja tööpiirkond on erinevad ja nõuavad erinevaid oskusi, nõuab ka iga kliendi pildistamine oskust kiirelt reageerida erinevatele probleemidele ja need muretult lahendada. Kokkuvõtvalt arvan, et SW kogemus andis mulle eduka alguse iseseisvaks eluks nii finantsiliselt kui ka erinevate oskuste poolest ning julguse luua oma ettevõte ja hakata iseenda ülemuseks.

Müüsin USAs raamatuid 6 suve. Esimesel korral läksin otsima seiklust. See seiklus läks iga aastaga suuremaks ja põnevamaks! SWA on parim projektijuhtimise ja inimestega töötamise reaalse elu kiirkursus, mida üks noor inimene lühikese ajaga läbida saab. Tunnen, et SWA programmis õpitud oskused ning kujunenud mõtteviis ja ellusuhtumine jäävad oma positiivsel moel meiega alatiseks. Lisaks jääb see reisipisik!

Täna tegutsen advokaadina. Oma erialal töötades kasutan SWAs õpitut iga päev – efektiivsel kuulamisel, argumenteerimisel, läbirääkimiste pidamisel, kliendi-, müügi- ja meeskonnatöös. Õigete küsimuste õigel ajal küsimine on oskus, mida saab raamatuid müües palju lihvida. Olen super tänulik oma kannatlikele mentoritele, kes mind juhendasid, sõpradele, kes mind usaldasid ja tulid otsima oma seiklust ning kõigile tuhandetele toredatele peredele, kes meilt raamatuid ostsid.

Get ready for the all-time best summer!

Whatever you can do, or dream you can do, begin it. Boldness has genius, power, and magic in it. Begin it now. (Goethe)

Raamatumüügi esitlusele kutsus mind juhendaja Aime, keda ma tol hetkel ei teadnud ja kes oli saanud minu numbri ühe oma senise tiimiliikme tuttavalt. Kõik tundus korraga hästi põnev ja pisut ulme ning olin väga üllatunud, kui mu vanemad minu minekuga nõus olid - tagantjärgi saan aru, et nad ei saanud ka vist aru, kuhu ma end kirja panin.

Kokkuvõttes olen väga tänulik kahe aasta jooksul saadud kogemuse eest, mille tarkuseid veel tänaseni oma töös ja igapäevaelus kasutan. Õppisin palju inimestega suhtlemise ja iseseisva äri ajamise kohta, aga ka iseseisva hakkamasaamise ja iseenda kohta. Soovitan kindlasti raamatumüüki kõigile, kes tahavad end proovile panna ja on valmis ka väljakutsetega silmitsi seisma, et neist õppida ja enda kohta ning oluliste edutegurite rohkem teada saada.

Tänu raamatumüügi kogemusele olen täna jõudnud oma karjääris sinna, kus olen, sest sain omal ajal tööle tänu CV-s märgitud SW suvedele, mille kohta minu ülemus ütles, et kui ma olin piisavalt hull, et seal paar aastat hakkama saada, siis saan kindlasti hakkama ka sellel tööl. Samuti on mul hea meel, et ka minu õde aastaid hiljem 3 suve raamatuid müüs - see kogemus andis talle väga palju juurde ja muutis teda tohutult (positiivselt, muidugi!) ning tema omakorda suutis minule õpetada väga olulisi enesejuhtimuslikke vaatepunkte ja nippe inimestega suhtlemise osas, milleni mina oma raamatumüügiaastatel veel ei jõudnudki.
Vahepeal igatsen väga taga seda aega, kui olin raamatumüügi-mõtteviisis - julge, hakkaja, positiivne, avatud - ning mõtlen, et kui paljudest kogemustest oleksin täna elus ilma jäänud, kui poleks tookord 2009. aasta sügisel Werneri kohvikus võõrale Aimele "jah" öelnud!

Õppisin ülikoolis reaalteaduseid. Kuigi Southwesterni müügikogemus on mu tegelikust erialast väga kaugel, olen aastatega järjest enam hakanud mõistma, et teaduses pole tähtis ainult enda tarkus, vaid ka see, kui hästi sa seda teistele edasi suudad anda.

Nägin kümne raamatumüügisuve jooksul tuhandeid inimesi - puutusin kokku erinevate mõtteviiside ja suhtlusstiilidega. Ei saa öelda, et ma oleks õppinud kõigi võimalike isiksusetüüpidega täiesti sujuvalt suhtlema, kuid kindlasti aitab saadud kogemus mul teadusteemalistes aruteludes mitteteaduslikult mõtlevate inimestega rahulikuks ja objektiivseks jääda. Konstruktiivsed arutelud teaduses on olulised, eriti praegusel "tõejärgsel" ajastul.

Teiseks andis Southwesternis müügijuhina töötamine mulle võimaluse varakult kogeda kõike seda, milleni paljud inimesed jõuavad alles kolmekümnendates- neljakümnendates eluaastates: rannahotellid, restoranid, parimatest sõpradest reisiseltskond, silmapiiri taha kulgev kiirtee jne.

Ma ei loe neid asju saavutusteks iseeneses, aga tunnen, et nende kogemine on aidanud mul hiljem oma päris kutsumustele paremini pühenduda. Päris asjad nõuavad aega ja vastupidavust: lapsed kasvavad aeglaselt, idufirmad kõrbevad, edukas karjäär vajab järjepidevat tööd. Kõike seda oleks palju raskem teha, kui kuklas torgiks pidev kahtlus, et äkki võitlen ma vale asja nimel: äkki on Instagrami-inimestel õigus ja elu mõte on kallis vannituba, sportauto ja eksootiline päikeseloojang. Tegelikult ei ole, aga seda perspektiivi on kergem hoida, kui oled saanud neid asju ise vähemalt mingil kujul järele proovida. Southwestern annab võimaluse eduka elu välist poolt kogeda, kuid õpetab ka, kui kiiresti see ära tüütab. See õppetund aitab hiljem elus edukuse sisulisele poolele keskenduda.

Käisin raamatuid müümas kahel suvel – 2011. ja 2012. aastal. Kõige olulisem, mida raamatuid müües õppisin, oli ebaõnnestuma. Enne raamatute müümist olin harjunud mõtlema, et kõik on võimalik, kui ainult piisavalt tahta. Kui esmakordselt Southwesterni programmist kuulsin, tundus see täpselt midagi mulle. Olin alati harjunud endast 200% andma – olin äsja lõpetanud keskkooli kuldmedaliga, samal ajal tegeledes professionaalsel tasemel rühmvõimlemisega ning käies kõikvõimalikel olümpiaadidel ja võistlustel. Seega olin kindel, et ka raamatute müümine läheb mul väga hästi ning suve lõpus olen kindlasti üks top müüjatest.

Tegelikult olin täiesti keskpärane. USA-s tundus mulle, et mitte miski ei toimi ja mitte midagi ei ole nii, nagu ma ette kujutasin. Naeratavate ning šokolaadiküpsiseid pakkuvate ameeriklaste asemel, kellele raamatute müümine pidi minu arvates olema imelihtne, ootasid mind ees peamiselt kinnised uksed ning sõnad „ükskõik mida sa müüd, me ei ole huvitatud". Ma ei ole ennast kunagi tundnud nii üksi kui oma esimesel suvel USA-s. Veetsin tunde istudes mõne suvalise tänava äärekivil nuttes ning mõeldes, et miks ma küll neile inimestele ei meeldi ning kadestades neid ideaalsena tunduvaid USA peresid, kes mõnusaid suveõhtuid oma pere ja sõpradega veetsid. Minu pere oli minust tuhandete kilomeetrite kaugusel ja mina täiesti üksi.

Sellele vaatamata otsustasin ma suve lõpuni pingutada. Veelgi enam, ma läksin ka järgmisel aastal USA-sse tagasi. Sest mida päev edasi, seda rohkem sain ma aru, et mind ei kõiguta enam see, kui mõni inimene mulle halvasti ütles. Nad ju ei teagi mind. Ilmselt oli lihtsalt neil endal halb päev. Mida päev edasi, seda rohkem hakkasin ma uskuma, et olen USA-s selleks, et inimesi aidata. Ja need mõne tänuliku noore inimese sõnad, kes kirjutasid mulle, et tänu minu müüdud materjalidele said nad soovitud ülikooli sisse, said palju olulisemaks, kui kas või tuhanded „ei d".

See kogemus on minust teinud selle, kes ma täna olen. Kohtuadvokaadina kasutan raamatuid müües õpitud põhimõtteid iga päev. Sest ka kohtus ei ole kunagi võimalik kõigile meeldida – vastaspoole esindajad ning mõnikord ka kohtunikud võivad vahel öelda asju, mis veel mõned aastad tagasi oleks mulle väga haiget teinud. Tänu Southwesternile ei teki mul aga enam tahtmist istuda äärekivile maha ja nutta. Tean, et kui olen õige asja eest väljas ja päriselt aitan oma klienti, siis ei ole tähtis, mida keegi minu kohta kohtus või isegi meedias ütleb. Samuti olen tänu Southwesternile õppinud kliente kuulama ning pakkuma neile sellise lahenduse, mis on neile päriselt kõige kasulikum, mitte lihtsalt tegema nii, nagu varem sarnastes olukordades on alati tehtud.

Oluline on kindlasti ka raamatuid müües saadud meeskonnatöö kogemus – tundsin, et minu tiimikaaslased päriselt tahavad, et mul hästi läheks. Ning omakorda oli super tunne see, kui sain aru, et olin saanud ise aidata mõnel tiimikaaslasel oma eesmärgid saavutada. Need inimesed, kellega selle seikluse koos läbi tegime, said samuti mulle väga lähedasteks ning paljude heade sõprade ja ka oma abikaasaga kohtusin ma tänu Southwesternile.

Mul on väga hea meel, et otsustasin raamatuid müüma minna ning usun, et see programm on tudengitele väga hea kiirkursus oskustest, mis hilisemas tööelus kindlasti kasuks tulevad. Päris kõik ei ole võimalik, alati ei ole võimalik olla kõiges parim ning kõigile inimestele ei saagi alati meeldida, kuid oluline on anda endast parim ning töötada eesmärkide nimel, millest päriselt hoolid.